diivan,läpakas,telekas - PÜHAPÄEV

PALJU ÕNNE MARII-ANET VASAR!!! :*
Jah,lõpuks on siis see päev,kus netu saab lotopileteid ostma hakata. Eile tähistasime linnas muidugi seda ja koju maandusin ma jälle pool 5. Kuidagi juhtub,et ma valin koguaeg sama kellaaja.Magamatus on tegelt seda väärt ka,sest tore õhtu ja netul ülimõnus sünnipäev :)
Ma usun,et see pole kellegi jaoks uudis,et pühapäevad on kõige nõmedamad päevad üldse,ainuke hea asi on pühapäeva juures on Keeping up with the Kardashian'i maraton päeval & õhtul uus osa.Isegi kell liigub pühapäeval kiiremini,kui tavaliselt.
aaa,ja muidugi PALUN,minge Step up 3-D vaatama,see on lihtsalt ÜLIM film.Ma ei suuda ära oodata,kuni selle dvd välja tuleb.
Okei,ma võtan ennast kokku ja võtan kell 3 päeval pidžaama seljast ära. Õudne rämpstoidu isu on,aga õnneks ma ei viitsi poodi minna.

Send me away,far away

The Game feat Andre Merritt-Better Days käib mul viimane tund aega repeati peal.
tuli kool,tuli negatiivsus.Vahel tundub täiesti mõttetu üritada,et kõik oleks hästi..
Ainuke parim asi,et arst andis ülihead rohtu minu paistes põsele.
Ja ei saa siiani üle,kui perfektne on Ciara.
i'm out.

Vahel on tunne,nagu käiks kõik ühte ringi või lihtsalt mineviku jälgedes.Kõik justkui korduks,mitte miskit uut ega toredat.Alati,kui loodad parimat,tuleb välja,et ei olegi nii lilleline ja ilus,nagu ootustes oli.Kurb,kuid tõsi.
Tunnen,nagu inimesed kõnnikiksid minust lihtsal läbi,nendel on täiesti ükskõik,kas ma olen seal ees või ei.Kuidas võtavad inimesed koguaeg õiguse halvasti öelda või ebameeldivalt teisi kohelda? Ja üle üldse,MIKS?
Kõik langeb korraga kaela ja tundub,et ma pole mitte midagi muud,kui üks suur tühi koht,sooviks,et mul oleks võime ennast täiesti välja lülitada.
Igatsen enda ümber sõpru ja positiivsust.

maybe it's my foult?

Tänane koolipäev lõppes IMELISELT,nimelt ennem 7.tundi tundsin ma juba,kuidas kõhuvalu hakkab jalust nõrgaks võtma,aga muidugi oli 8 tundi. Ennem 8'da tunni lõppu saime tulema tunnist ja siis ma ootasin ema kooli juures 5 minutit,mille terve aja ma nutsin,sest mu valu ei andnud järgi(ma ei kujuta ette,mida need inimeseda arvasid,kes mööda kõndisid või sõitsid).Koju tulles nimelt parem ei hakanud ning ema oli juba 8 korda paanikashoki saanud ja oli vist parem arsti juures ära käia.Mingi asi mul seal oli,aga ma ei saanud täpselt aru,igatahes mingeid tablette pean neelama ma nüüd.
Õnneks mingit kehalise vabastust vms ma ei saanud,sest kuna homme esimese tunni ajal on 100.meetri jooks ja seda üksinda pole väga tore järgi joosta,ma pakun :)
Üks päev läheb teise järel minumeelest AEG LENDAB,sõnaotsesesmõttes.
Oli tore,take care.

hetk tagasi olin ma nii vihane,et maa värises..Nüüd sain meie playbacki video kätte ja see tegi tuju paremaks,kuigi pani mind suve ja eelkõige TUKSIT igatsema.Täna suutsin ennast trennist oimetuks teha,niiet ma olen laip ja ma ei kavatsegi meie uue MEELETULT ARMSA inglise keele õpetaja antud kodutöid teha..
ja soovige mulle õnne,sest ma alustasin enda tõelist kooliaastat,nimelt jäi juba neljandal koolipäeval minu koolipäev tunnike lühemaks.
Get ready to fucked up,kes kavatsevad gümnaasiumisse minna.