Kui päris aus olla,siis ma mõtlesin,et panen selle niiöelda " blogi ameti " maha,aga kuna ma juba oma formspringi kustutasin ära,siis jääb neid lehekülgi aina vähemaks,mida külastada,kui facebook üle viskab.
Kuigi ilmad muutuvad aina päikselisemaks,siis inimesed on ikka masenduses - kes lõpetavad kooli,kellel on kevad väsimus ja kellel on miskit juhtunud. Tahaks kallistada neid kõiki ja öelda kui tublid nad on,et nad ikkagi vaatamata kõigele SAAVAD HAKKAMA. Nii peaks ka mina tegema.. Ma tõsiselt ei taha ju koolist välja lennata,midagi peab VÄGA muutuma,kuigi on veits hilja selle peale tulla,kui kooli lõpuni on kuu aega.. Kui ma väga tahaks,suudaks ma kuu ajaga kõik selle jama seal korda saada,aga siiski jäävad ju tee peale ette ilusad ilmad,väsimus,mingilmääral ka laiskus.Kuigi ma olen endale niii umbes kuus tuhat korda lubanud,et ma teen ühe töö ära,siis teise ja kolmanda ja siis saan juba järje peale,aga siiski ei lähe siis plaani päraselt.
Oi kuidas ma vihkan neid lette,mis on poodides ning seal on maaasikad!! Igakord tahaks supelda nende sees ja nüüd mind ründas üks nendest pahadest teguritest- UNI.
i'm done.