enamvähem norm olla nüüd ja eluvaim hakkab tagasi tulema.ma loodan,et ei pea sellist asja enam ELUSEES üle elama.. see oli kohutav.
täna siis,kui kõikidel on see ESIMENE masenduse algus päev ehk 4.veerandi esimene koolipäev,mina istun arvutis ja googlendan igasuguseid pilte,kuna mõtlesin enda seda piltide tahvlit uuendada,mis minu seina peal aset leiab. ajakirjad on pooleks lõigatud ja põrand on erinevaid pilte täis,nüüd tuleb veel kokku panna see kõik ja mõni lemmik pilt veel välja printida.
tegin enda nö 'räpi' playlisti lahti,mõnus üle pika aja ikka. okei,kohe hakkab E kanali pealt hea saade ja ma üritan enda tahvlikesega ühelepoole saada. ahjaa,mõnusat koolialgust siis!(hahaha,mõnus iroonia)
take care.

nonnii,ongi viimane nädalavahetus,mida kaiffida,sest kohe on ju vaheaeg läbi,aga tulev nädal on ju lihtne koolis,reede vaba ja puha :) Mõnus,et on rohkem valgem & päiksepaisteline väljas,tekitab kevade tunde,kui soe päike näkku paistab,aga need lumehangekesed võiksid nüüd koju minna,küll nad varsti seda teevad ka.
Eile siis,käisin enda täditütrega Skypargis,mina ise muidugi hüppama ja tralletama sinna ei läinud,läksin selle asemel hoopis netuga nii kaua kohvikusse ning sõime pannkooke & müsli smuutit,mis oli väga-väga hea.Kuna Loore tahtis veel natukene seal olla,siis istusime skypargi kohvikus ja kuulasime netu ipodi ja naersime.
Tegelt sinna minek oli väga feil,nimelt ma ootasin valel pool bussi ning lasin mingi 4 bussi mööda sõita,kuni taipasin,et võiks ju teisele poole teed minna ja siis sattusin nii vana bussi peale,kus ma olin õnnelik,et tal veel rattad ikka all olid.
Õhtul saabusin koju,oli vässu,aga tahtsin linna minna,Netu ema ei lasknud teda välja,niiet jäi ära.
Tänane hommik on olnud mõnus rahulik,kuna valget aega on rohkem,nagu ma ennem mainisin,siis läks uni juba poole kümmnest ära,tegin väikse mini-spa endale vannituppa ja mõnulesin. Nüüd joon juba teist kohvi ja sõin hommikuhelbeid,nomnom.Kohe varsti sätin sammud salongi poole(jajah,JÄLLE) ning õhtu kohta ei oska midagi veel öelda,eks näis mis saama hakkab. Igatahes,
take care.

See pole normaalne,kuidas üks laul saab kummitada/meeldida ja kuidas ma saan seda juba 3.päeva järjest kuulata.
Inimesed,saage enda kinnisideedest üle ja tulge maapeale,pole mõtet mind süüdistada,kui üle ei saaaaaa :)
jajajaaa,see lugu on nii hea,et ma ei oska midagi kirjutada.

teate,ma olen kolm korda täna seda "new post" lahtrit avanud,aga ei tea mida kirjutada,nüüd lõpuks neljandal korral võtan ennast kokku.
Kõigepealt nr.1 asi, PALJU ÕNNE,ELERI!! Ta on seda päeva 365 päeva oodanud ja igapäev mulle maininud,et ta tahab enda sünnipäeva ja nüüd siin see siis on,aga ülehomme,kui tal kõik kommid ja rafaellod on söödud,siis ta hakkab uuesti pihta niikuinii.
Eilne ja täna olid päris tihedad päevad.Käisin Siki juures ja sai temaga üle pika aja nalja jälle,siis emmega linna,kiirelt koju kotti vahetama ja salongi,kus mu eilne päev lõppes ja tänane hommik algas.Täna olin ma isegi varajane,tõusin 9:30,sest kell 10 pidi koristaja tulema ning kuna ta alustab ülevalt korruselt pidin alla kobima,aga otsustasin emmega tööle kaasa minna.Emps askeldas juuste kallal nats ja issi ilmus salongi,et auto võtta ja mind rocca ära visata.Roccas tegin aega parajaks ja helistasin Elerile,et ta tulema hakkaks juba,kuigi pidime kahe tunni pärast kokku saama.HaaHaaa ja siis algas päeva parim osa,meie TORDI OTSINGUD.Me oleme 3 päeva rääkinud,kust me saaks hea tordi ja mulle tuli meelde mu venna sünnipäeva imehea tort Pagaripoiste poest soetatud.Mul oli meeles,et see pood oli kunagi Väike-Õismäe läheduses,suundusimegi elluga sinna siis.Trolliga Väike-Õismäele,sealt mingi ringiga saime õige maja juurde,kus seda polnud,siis liikusime teise maja juurde,kus ma arvasin,et see võib olla,aga MUIDUGI EI OLNUD.Kuna meil oli juba nats kiire,mõtlesime,et lähme ostame Nurmenuku Rimist,aga läksime valest peatuses 36 peale,mis meid Mustamäe kanti viis.Sealt jooksime üle tee,sumpasime põlvini lumes ja ellu ei tundnud oma jalgu,lõpuks õige peatuse juurde jõudes oli bussini 10 minutit aega ja üle tee oli Säästukas,mõtlesime,et ostame sealt mingid asjad ära ja asi fain.Jooksime jälle üle tee,ostime 3 pealinna kooki ja suundusime bussipeatusesse tagasi ÕNNEKS seekord õigele poole.Saime tagasi Väike-Õismäele ja sealt trolli peale,muidugi olimeme me viimased,kes Vabaduse Väljakule või õigemini Kompressorisse jõudsime.Ahjaa,ma unustasin alustada kõige tähtsamast: Ellu pidas väikse rahvaga oma sünnat Kompressoris tema arvelt. Sõime,avasime kinke(mida ma talle andsin kõige viimasena),jõime ja sõime kooki&kommi,jaaa kõht on siiani megalt täis.Teised suundusid edasi piljardisse,aga mina Rimisse pitsa materjali ostma & koju vennaga tegelema,sest issil oli linnas miiting.
Kokkuvõttes,oli väga seiklus rikas ja naljakas päev ning ma loodan,et Eleri jäi ka enda sünnaga rahule,sest ta sai palju ilusaid kingitusi ning meeletult ilusalt joonistatud Johnny Depp'i pildi(oii,kui kade ma olen).Täna tuleb tädi & täditütar siia,viimasega pean ma homme kinno & linna minema,niiet tõotab tulla jällegi kiire ja tegus päev.
Seniks aga,nautige vaheaega ja loodame,et lumi kaob varsti täielikult,kuigi see tundub veit võimatu,kui seda pidevalt juurde sajab.

Õõh,kuigi ma lubasin endale,et ma ei lähe enam kinno love storysid vaatama,siis siin ma olen jälle nii cruch filmi,kui ka filmi näitlejatesse(no sellesse mehesse on võimatu olla ju crush) oojaa,tahaks veel ja veel seda näha. Hea film oli.
täna trollis oli mul nii igav,et avasin ipodis väga vana playlisti ja leidsin sealt meeletult lil wayne laule jaaaa mida ma nüüd kuulan?! jaa,pole raske arvata.
Peale kino käisin emmega poes,sõin pomelot ja nüüd limpsin enda pirni kraadidega jooki ja lahe on olla.
i'm out,take care.

ma lihtsalt PEAN kirjutama siia,kuidas ma Lady GaGa't kadestan.Mitte,et ma oleks mingi " goosh,kui ilus..tahaks ka" aga lihtsalt,kuidas tal on savi,mida teised arvavad,ta teeb oma asju ja teeb seda mis müüb ja ta pole mingi meeletult iluleedi,sollis üle kõrvetatud ja miljoni dollari naeratusega.Viimased pooltundi tsekin ta pilte ja aina rohkem lähevad silmad suuremaks.
jaa,eile linnas oli tore,olen õnnelik,et meid mariaga trollist välja ei visatud.Õhtul käisin Rocc al Mare kooli koolipeol.Uuuh,tahaks sinna kooli minna,aina rohkem hakkas mulle seal meeldima,ei tea,peab kaaluma veel,kuna endale tuleb ka ilus koos,AGA inimesed...gaad need on allapoole arvestuse(sorri noh),seal suhtlevad 7.klassi inimesed vabalt 12.klassiga,mitte ei ole mingi imeliku pilguga vaatamist,et issand nad on nii tatid.ma loodan,et see hullus läheb mul üle tegelt,kuigi hetkel ma uurin juba,millal sinna katsed on -.-
niiniii,ma kuulan juba 3 päeva järjest Nelly Furtado feat Tiesto - who wants to be alone ,ei saa sellest laulust lahti.
Tunnistus tuleb ka mega praak,aga vanemad olid rahulikud isegi,aga endal vastik olla,sest ma tean,et nad tegelikult loodavad ja teavad,et ma saan paremini.

Jaaaa,niii,nüüd kõik kes on halva tujuga,tulge elage minupeal välja.Ma olengi piisavalt vähe seda kannatanud.
Tundub,et sellist asja nagu sõprus ei eksisteeri ja ma olen siiani seda muinasjuttu vaid uskunud.

tõtõtõtõtõõõ

ma ei tea millest alustada,sest see nädalavahetus,mida ma lootsin,et tuleb raju,nii ka läks.KUIGI miski ei läinud plaanipäraselt,pidime marleeniga Alice imedemaal vaatama minema ja Buduaariturule,aga mõlemad need jäid ära.mis halvasti(ei tahtnud seda teist sõna kirjutada siia),see uuesti.
Niiiisiiis,reedel pidi olema girls night ohtra söögi & piibuga,kuid mingihetk sadas ka inimesi sisse ja siis läks juba muusika kõvemaks ja joogid hakkasid kiiremini alla minema,mis omakorda viist strip-pokkerini. Lõbus oli,kuigi öösel läksid kõik ära.
Laupäev,mõtlesin,et olen kodus ja lihtsalt vaatan telekat & lebotan. Jah,nagu alati mu plaanid lähevad untsu ju.Kodus olin,aga telekast ja lebotamisest ei tulnud küll midagi välja. magama sain pool 6 vist ja kohvitassid täituvad mu ees aeg-ajalt. peaks hakkama füüsikat tuupima,aga hetkel EI JAKSA,aga kuidagi ma selle pähe saan endale.Kohvitass vajab täitmist..
hoidke end.

See kõik,mis ei tapa,tuult mu purjedele annab.
Normaljokk,peaks hindeid parandama ja nädalavahetus võiks raju tulla.

Täna oli täitsa kevade tunne,kui päike paistis ja palav oli klassis,kuid kui välja vaatasin aknast oli seal ikka veel paks lumekiht,kuid siiski päike oli põhiline.
vaatasin suve pilte..hmm..ikka nii väga tahaks sooja ja lihtsalt sõpradega olemist ning kuskil maal ära olla,aga ega see väga kaugel enam polegi.Täiesti uskumatu,aga kolmas veerand saab juba läbi. Aeg lendab ja mitte üldse aeglaselt,alles oli oktoober ja jõulud ning sünnipäev.Aga ei ole mul selle vastu midagi,et suvi kiiremini kohale jõuaks :)
Tänane päev oli imelik,esiteks oli meil kaks keemiat(MUST LOVE IT!) ja üldse tundsin,et olen kuidagi udu seal koolis täna,mitte,et see esimene kord oleks,aga hoopis teistsugusem,imelik võiks öelda ?!
Siiani otsin enda digikat ja netu kindaid,ma LOODAN väga,et need siiski tulevad kuskilt välja,võiksid ju?!
Varsti hakkab Dr.House,kes mind alati naerma ajab ning peaks õppima,sest ega homme lihtne päev ei ole.
okeika,püsigem inimesed(hahahaaaa,no mida veel)

damn,girl u did it again

Suutsin hakkama saada ühe ebatavalise tembuga.ei tea,millal mina ükskõik õpin enda vigadest,vist mitte kunagi,nagu on see siiani olnud.
Eilsest nii palju,et carmeni sünna oli lahe- rahvast oli ikka korralikult,naerda sai ja koristatud sai.Koju laekusin kell 4 vist,aga koju tulek on natukene raskem teema,kuna PUUDUB MÄLU sellekoha pealt. Mõnus nädalavahetus jälle kirjas tegelt.
Tunnen ennast hetkel nats süüdi,aga olen ka varem sellistes olukordades olnud ja ma tean,et see läheb üle.. varsti..ma loodan..

Päris tore,et ma tegin midagi ja nüüd mul ei ole üleval neid asju,kust saab kaldkirja,fonti ja fondi suurust muuta.
Travis Barker möllab täna mul kõlarites,mis on põhjas,kuna vanemaid pole kodus ja ma KAIFIN valju muusikat ning üksi olemist. Aken on lahti,vahepeal piilus ka päike,no mida veel tahta? Ja õhtul veel Carmeni sünnale.
Ma ei tea,kuidas,aga ma suutsin enda kaela valusaks saada.Vihkan seda valu.
Eilsest niipalju,et hetk pärast seda,kui olin otsustanud,et olen kodus,siis teatas svarts mulle,et tal pole kedagi kodus ja tal igav. Niisiis läksin temapoole natukeseks ja ma olen jumala kindel,et ta peab mulle kunagi eraldi kontserdi tegema enda kitarrikesega.
okei,i'm out here.

guess,who's back?

Hakkasin mõtlema,et kui erinevad on ikka inimeste elud-kes elab igapäev õnnelikult ja muretult ning kes peab iga päev pisaraid valama või kes hoopis pingutab,et hakkama saada.Kõik on väga erinev,igast küljest.Niiet vahel tasuks väga sügavalt ennem mõelda,kui midagi kellegile või kellegi kohta ütled..
Vahel tahaks lihtsalt kaks kätt ette sirutada ja aidata,kasvõi kallistada-tugevalt ja südamest,et inimestel hakkaks parem,et oleks,millest rõõmu tunda kasvõi mõned minutid.Tahaks kõik halva ehk siis mustema poole ära kustutada ja lihtsalt rõõmu sees veeta mõned head hetked- ei teeks paha ju ? Tahaks,tahaks – jah tahaks kõike teha,saavutada ja öelda,aga vahel on see väga võimatu,kuigi ma üritan.
tegelt see polnud üldse mõeldud minu postituse alustuseks,kuid lihtsalt raske on vaadata pealt,kui läheb halvasti,siis mõned veel rohkem elavad sellele kaasa.
Oh god,kuidas ma vihkan hetkel seda kooli. Ma tean,ma tean,et negatiivsust pole enam,aga sellest ei saa üle ega ümber ka kõige postiivsem inimene,kui ükshetk see kool viskab üle. Kui ma siiani olen seal lihtsalt olnud ja lugenud minuteid,et saaks sealt välja ja paremasse õhkkonda,siis nüüd on mul jumala ükskõik mis kell see kool lõppeb,sest see tundub lõputu ja võitlus sellenimel,et ennast koolis hästi tunda on ka võimatu.
Võtaks praegu mõnusalt nädal-kaks puhkust(hahaha,kas koolist saab üldse sellist asja?) ja sõidaks kuskile mägedesse ära,üldse mitte suusatamise pärast,vaid tahaks olla lihtsalt väikses majakeses ja eemale sehendamisest ning kõikidest muudest,pead paksust muutvatest,muredest. See teeks head ma usun,kuna ma olen viimaselajal vägagi palju,isegi vist liigagi palju hakanud kaifima üksindust.Ma tean,et vahel on üksinda olek kasulik,kui mina tahaks seda koguaeg. Mõnud,keegi ei uuri,et kuidas koolis läks,mida eile tegid,miks sa nii tegi jne.Peaks vist metsa kolima,kuigi seal viskaks vist peale teist päeva juba üle ?!
JA NO MIDA. kodus ja võõrsil osad tehti 30 minutit lühemaks,ehk need on vaid 25 minutit ja meeleheitel koduperenaisi pole enam üldse,niiet telekanalid mängivad ka lolli. Hahahaha,kuskil peab ennast ju välja elama.
emal on imelikult hea tuju ja issi tõi tööjuurest shoksi,happy day.
Siiani - mida vähem sa tead,seda lihtsam on su elu,seda järgides on päris hea olnud.

Take care.

Reede-26.02

Ei olnud just kõige lemmikum päev.Esiteks olin ma jälle enda feik"kõik on korras" olekuga,naersin ja tõmblesin ringi,et unustada hetkeks kõik.Alles koju kõndides sain aru,et olin hea etenduse andnud- kuulanud always'i ning laulnud seda teistele ja lamekaid Maaritile ja Reimole rääkinud.
Järgmine hetk leidsin ennast köögilaua tagant istumas,ema tehtud shokolaadikook vaagna peal minu ees ning samal ajal,kui vaatasin ühte musta täppi seinal,mis mind kohutavalt häiris olin ma pool kooki ära söönud ja ema oli koju tulnud,AGA mina ei mäleta koera õnneniutsumist ega ukse avamist.
Liikusin kohe oma toa poole,cause i'm sick of fight.Ühendasin ipodi kõlaritega ja esimene laul-always, teine- better in time,kolmas- it's gonna be alright,neljas- keeper. Siis ma juba mõtlesin,et see peab mingi nali olema minu kulul vist.Läksin voodisse,ärkasin telefonihelina peale,ütlesin "tere", mida ma pole ELU SEES öelnud,kui telefonile vastan. Jällegi turn off,mõtlesin,et miks ma huvitav tere ütlesin,kuigi netu terve aja rääkis ja ma ei kuulnud MIDAGI.
Seeselleks- järgmine etapp oli 18.00,kui kodus ja võõrsil hakkas ning mu tuba oli pime,ainult telekas valgustas mu tuba,mida ma TOTAALSELT vihkan,kui ainult telekas käib ja ülejäänud tuba on pime.Ma ei mäleta,kuidas,millal ja miks on see võimalik,et ma avasin silmas ja kell oli 3:17 ja ma magasin riietega,rõduuks pärani lahti. Selhetkel ma juba arvasin,et see on uni ja kohe heliseb kell ja ma pean kooli minema,kuid hambaid pestes sain aru,et see ongi vist minu parakate päev olnud. Pole elusees uskunud,et inimene ei anna enda tegevusele aru,kuid minu reede oligi selline.
Laupäeva hommikul tõustes,et see oli vist viimane piir..Ma hakkan uuesti elama,kaua ma elan enda klaaskupli sees,kus ründavad mind ainult negatiivsed mõtted.Ma ei taha olla see,kes viimased 6 kuud on mulle vastu vaadanud peeglist enda kurbade ja vihaste silmadega.
Ma keeran oma suuna paremale,aitab sellest,mis on olnud siiani.Isegi hallid riided peaks ära viskama.Selline sõna nagu negatiivsus minujaoks enam ei eksisteeri :)
Muud juttu - parandan hindeid ja interneti piirang on tegelikult hea asi.Vahet pole,kuidas see veerand ka ei lõppeks,ma tean,et ma olen nüüd seljaga vana "mina" poole ja nüüd ma püüan vähemalt.
take care.