Kas teate,kui hea tunne on ärgata hommikul,kui sinule maailmas kõige kallim inimene on sind nii tugevalt kaissu võtnud ja kallistab sind unesees niii tugevalt,nagu karu? Uskumatu,aga MINA olen õnnelik,meeletult lausa. Mul vist pole enam sõnu selle varsti 6 kuud ametlikult kestnud aja kohta. Kui südant sulatav on vaadata,kuidas ta minu tehtud sööki sööb,kuidas ta keset tegevust mulle otsa kaugelt vaatab ja kuidas ta seljatagant tuleb ming " ehmatama ".Ma oleks nagu oss,kes on MEELETULT armunud ja tahaks iga minut temaga koos olla,kuigi see ka nii on,aga see on midagi teistmoodi,midagi,mida ma olen kaua-kaua tahtnud ja oodanud. Kuidas üks inimene saab niii sügavale silmade sisse vaadata,ilma ühtegi sõna ütlemata ja mul on liblikad kõhus ja tunnen,kuidas ta on minu oma. Kui hea on minna kodu uksest välja,kui sa tead,et ALATI keegi ootab sind seal maja ees(tavaliselt juba 10 minutit,tegu on minuga siiski).See on USKUMATU,kuidas üks inimene muudab mind,minu elu,minu suhtumist,kõike! Kuigi alkohol on paha asi,aga selleljuhul pean ma teda tänama,sest ilma selleta poleks seda imelist aega minu elus,mis mul hetkel pooleli on.

With love,

Kristin.