Good night.

Ma tunnen ennast imelikuna.Ma ei tea üldse miks,aga kui ma eile sõitsin Krisile jalgrattaga vastu,siis ma hakkasin mõtlema,kui palju vigu ma olen tegelikult teinud.Ikka meeletult ning mitu korda samasse ämbrisse veel astunud ja ise kõiges selles,mida ma kannatan,süüdi.
Kahju,et ma olen nii totu olnud peast ja sellistel hetkedel ei oska peaga mõelda.
Eile oli ka imelik..Ei olnud tegelt imelik,aga kind of..Tegelt oli hea,aga unepuuduse all kannatan ma siiani,sest koju laekusin ma kell 5 ja ema ajas mind nanny kohustuse pärast kell 9 juba ülesse. Nimelt me istusime saku suurhalli ees ja haaviku kossukal. Kuigi mul siiani rollu sõidust jalad värisevad.