that's alright,because i like the way it hurts

Peaks mainima,et kui ma varem olen enda 'räpihullusest' üle saanud,siis seekord tundub see lootusetu,sest ma olen täiesti hull hetkel selle järgi,jääb vaid üle loota,et see läheb MILLALGI,KUNAGI üle uuesti.Aga noh,minu muusikamaitse on ka ühest äärmusest teise.
Mõeldes sellele,et teistel on suvi juba,teeb kadedaks.Ei viitsi enam närveerida,õppida ja konsultatsioonides käia,tahaks ära maale minna pikaks ajaks,kuid õnneks pole enam lõpp kaugel,sest peale viimast eksamit on ju kuni 21.juunini lihtsalt vaba aeg.
Tegelikult olen ma dilemma ees. Ma tahaks kiisu-miisu poega endale,aga kuna mul vanemad ei luba,siis ma võtaks ta lihtsalt ja tuleks koju temaga,sest ega nad siis teda ikka ära ei aja ja ma ei saa üldse aru, miks nad seda keelavad mulle,sest meie hoovist saaks mõnele inimesele kartulipõllu ja mul on juba koer,kes on almost kass(okei,tavaliselt ma vingun ja vaidlen vastu,kui keegi ütleb,et mu koer on kass -.- )
asjad võiksid korda saada ja lõpetamine võiks läbi olla.
take care,mates.