hiljuti lõpetasin ühe mõnusa ja kauakestva telefonikõne. Poleks elaes arvanud,et üks inimene,kellest ei oska midagi sellist arvata,võib nii tarka ja mõnusat juttu rääkida,et räägiks terved päevad maha temaga :) klassivendadega on mul vähemalt vedanud.
Sõin just meeküpsiseid tee kõrvale ja need olid super head. Homme on matas mindfuck kontrolltöö ja ma pole veel õppimise peale mõelnudki ning keemiat käisin ka täiesti mõttetult parandamas.
täna tilkus mu süda verd,kui ma vennale lasteaeda järgi läksin ning just sellel ajal,kui teised sööma hakkasid ja talle anti õun kaasa ennem ära tulekut. Kuna ma olen super aja planeerija,siis pidime kiiremad sammud bussi peale seadma ja ta pillas enda õuna maha,millest ta oli 2 ampsu saanud.See nägu...no see oli nii kurb ja nunnu sama aegselt,aga ülesse ma seda ei saanud ometi korjata ju. ta vaatas nukralt enda õuna poole ja ütles lõpuks siis: " las linnud saavad ka süüa,siis on nendel ka hea". Noo,võiks öelda,et õde ja vend me vist ei ole.
See muutis kogu mu ülejäänud päeva,ma ei saanud seda vahejuhtumit mõttetest ära :)
ma ei tea,mõtteid pole mida kirjutada ja ei viitsi siia vilinat ka lasta.
take care.
Thursday, February 4, 2010
homme jälle kirpe püüad
at 12:04 PM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment