Eriline postitus siis siia väga erilisest kohast. Niisiis,ma ei oska tegelt midagi asjaliku siia kirjutada,kui seda,et ma tunnen ennast täiesti teise inimesena. See ümbruskond siin mõjub,võhivõõrad räägivad enda viimastest tegemistest ning soovivad " head päeva " ,kui tänaval vastu tulevad.See on nii harjumatu,aga kui sellega lõpuks harjud,siis ei saagi tänaval muud teha,kui naeratada. Kõik on super,perfect... üks fakt on kindel,et ma naasen siia,aga millal,seda ma ei tea.. Ma ei taha sinna tava-argipäeva-ellu tagasi,aga nagu üks hea lause laulus ütleb " hommik on kaugel.." niiet minu hommik on ka kaugel ja mul on kerge 7 päeva siin veel olla ja postiiivsust varuda ka Eestisse minekuks.
Super,super... pole sõnu.See kõik motiveerib mind rohkem teistmoodi mõtlema,suhtuma ja hindama.Aga see üks asi,millest ma pean mõtlema..on siiani minu mõtetes,sellest jagu saada on paras pähkel..Inimene on kallis,aga vastutus on suur,raske on mõelda sellest ja lükkan seda alati edasi.hah,mõtlemist teile..Lihtsalt ma ei taha sellest niii avalikult rääkida,kui asi otsustatud,siis ma usun,et saan sellest pikemalt ka rääkida :)
take care teile sinna Eestisse! :)