'old me' - i miss you!

iga õhtu lähen voodisse ja mõtlen " homme tuleb parem päev,ma tean seda",aga millal?millal on see "homme"? oeh..ei tea.ei tea kaua ma vastu pean,ma olen täielikult oma rogi pealt maas..kui ma ennem mõtlesin,et ma tean,mis asi on masendus,siis olin ma loll,sest nüüd ma tunnen seda tõeliselt ja see pole tore.tahaks,et kõik oleks läbi,aga,et lõpp oleks hea.see on nii ebaaus,et muinasjutud alati on nii hea lõpuga ja alati on kõik hästi..no mitte alati,aga enamjaolt. miks ei või reaalsuses nii olla? see kõik võtab tahtmise pingutada ja üldse kuskil hakkama saada..ma tahaks olla lihtsalt oma toas,et ma ei peaks siit välja tulema ja jälle sellesse õhkkonda sattuma,kus ma ennast halvasti tunnen,aga kahjuks ma pean..ma ei oska seda olukorda vb nii hästi kirjeldada,aga see on jube..ma tunnen,et ma pole varem nii põhjas olnud.ma ei tea,mis on õige ja mis vale..
ei tea,kas kunagi üldse on veel nii,nagu oli ennem,ei tea kas kunagi üldse olen ma mina ise veel?