Üle pika aja on nii palju positiivsust olnud,ma olen õnnelik..mul on tunne,et ma kiirgan lausa õnnest. Suvetööd said läbi nüüd,kuigi keemia 2.kursus läks siiski augustisse,aga õnneks nüüd ei pea enam õppima ja pingeliselt koguaeg mõtlema koolile.
Mulle meeldib,et ma olen üle pika aja RAHUL asjadega,isegi ei viitsi ilma üle nuriseda,sest siiamaani on mul suu kõrvuni olnud. Jaanipäev tuleb ka jälle sündmuste rohke,nagu iga aasta- saaremaale,venna sünnipäev on ka nimelt 25.juuni. Seega näen ma üle pika aja oma vanavanemaid & teisi sugulaste nime kandvaid inimesi. Tegelikult ma lausa ootan saaremaale minekut,sest ma olen niii pikalt siin tallinnas kopitanud,et tahaks juba eemale siit. Oleks ju tore,kui üks isik saaks veel kaasa tulla,aga elan üle selle 1 nädala(ma looodan!!).

Suvi on alanud..päris kiirelt tuli ju? Aga siiski on minul kuidagi halb tunne sees. Ma tahaks,et oleks 17.juuni,et kõik minu suvetööd oleksid läbi ja ma need ära teeks.ma tahan oma telefoni merre visata ja minna ära maale. vahel on selliseid musta lamba hetki,kus tahad lihtsalt kõigest eemale,kuna tunned,et oled lihtsalt jalus.Ma teen kõike alati valesti. ükskõik,mida ma puutun,kukub maha,mitte ei jää kätte püsima.. ükskõik mida ma teen,kui abivalmis ma ka ei püüaks olla,kõik läheb alati metsa poole ning mitte nii,nagu oodatud. vahel on tunne,et JÄTKE MIND RAHULE,ISSAND KÜLL. koguaeg on midagi..PIDEVALT. krissu too piipu,krissu mine poodi,krissu,krissu .. krissuuuu aga kui olen vahel mina,nutt kurgus või miski läheb teistmoodi, siis on inimestel sõna otseses mõttes täiesti pohhui.
kas ma olen sõbratu tõesti ?! olen ma tõesti selline jalamatt koguaeg??
mul on heameel,et mul on 1 inimene siin maailmas vähemalt olemas.
ILUSAT suve!

Kui päris aus olla,siis ma mõtlesin,et panen selle niiöelda " blogi ameti " maha,aga kuna ma juba oma formspringi kustutasin ära,siis jääb neid lehekülgi aina vähemaks,mida külastada,kui facebook üle viskab.
Kuigi ilmad muutuvad aina päikselisemaks,siis inimesed on ikka masenduses - kes lõpetavad kooli,kellel on kevad väsimus ja kellel on miskit juhtunud. Tahaks kallistada neid kõiki ja öelda kui tublid nad on,et nad ikkagi vaatamata kõigele SAAVAD HAKKAMA. Nii peaks ka mina tegema.. Ma tõsiselt ei taha ju koolist välja lennata,midagi peab VÄGA muutuma,kuigi on veits hilja selle peale tulla,kui kooli lõpuni on kuu aega.. Kui ma väga tahaks,suudaks ma kuu ajaga kõik selle jama seal korda saada,aga siiski jäävad ju tee peale ette ilusad ilmad,väsimus,mingilmääral ka laiskus.Kuigi ma olen endale niii umbes kuus tuhat korda lubanud,et ma teen ühe töö ära,siis teise ja kolmanda ja siis saan juba järje peale,aga siiski ei lähe siis plaani päraselt.
Oi kuidas ma vihkan neid lette,mis on poodides ning seal on maaasikad!! Igakord tahaks supelda nende sees ja nüüd mind ründas üks nendest pahadest teguritest- UNI.
i'm done.

Can't stand it anymore,just shoot the fuck down me!!!!!

if they hate,i let em,who gives a fuck?

Tegelikult on mul ammu juba peas olnud võtta ette mingi teistsugusem postitus.Ja minumeelest pole paremat aega selle jaoks,kui kodus kohvi juues ja haige olles ning kodus ja võõrsil kordust oodates.V Ä G A negatiivne,üleni negatiivne nädal on seljataga..noh,tegelt veel päris seljataga pole,veel siiski paar päeva.
Esiteks,mind pani mõtlema 3.klassi poiste kaklus meie kooli garderoobis,kus ühel oli pool nägu punane ning teisel jooksis ninast/suust nii tugevalt verd,et seinad,põrand ja wc oli kõik verd täis.Miks on vaja sellist õelust?? Mille jaoks on vaja juba 3.klassis hakata üksteist maa-alla taguma ja veel nii karmilt? Ausalt öeldes on mul väga suur hirm selle ees,et minu vend ju läheb järgmine aasta esimesse klassi,mis siis toimuma hakkab?! Kuigi see pole veel midagi,sest nö mõitamine ja maha tegemine hakkab juba ju lasteaiast pihta.Oi,kui mul oleks võukepike,ma võluks õeluse ära,vähemalt nii noortelt inimestelt küll.Ei,ma ei taha näidata,et ma olen mingi maailma parandaja või,et ma ise ei oleks õel vahel,aga MIKS???
Ma ootan meeletult järgmist nädalat,et saaks ära siit Tallinnast,kodust ja reziimist.Kuna koolis midagi väga positiivset ja toredat pole,siis ma loen sekundeid lihtsalt,et vaheaeg hakkaks ning peale vaheaega ongi veel viimased 3 kuud jäänud koolipinki nühkida.. See pole võimalik KUI KIIRELT on kõik läinud,ei jõua reageeridagi,kui varsti on lumi sulanud,kummikud jalas ja päike paistab ning väljas on +15 kraadi - mmm !!
okei,aju lülitus tänaseks välja.
Näidake hoolivust & ärge end isasteks magage seoses kevadväsimusega.

Head Naistepäeva teile siis!

Kõik on hästi.Mul on hea olla. Aga ei ole head ilma halvata.Kui üks asi läheb hästi ja sul on super olla,siis teine asi veereb allamäge ning iga veedetud hetk on PIIN. Miski on totaalselt muutunud ja peapeale keeranud selle,mis oli vanasti.Aga mina ei tunne end süüdi selles,sest tavaliselt ma siiski märkan kui asi on minus. Võimatu on jääda rahulikuks olukorras,kui sind miski häirib.Tahaks,et kordki oleks nii,kui KÕIK on korras ning muresid pole,kuid seda juhtub ainult armastus filmide lõpus..